Tipp jaTäpp

Tipi jaTäpi elud ehk kuidas kõik alguse sai. "No kõik sai alguse sellel päev, kui me tööle läskime..ja nüüd on igapäevane annus Saku Hele veeni"


Peaaegu kuu aega on eelmisest postitusest möödas ja põhjus on lihtne..mõned asjad lihtsalt ei kannata päevavalgust ja me ei ole julgenud neid siia kirjutada...aga kõik algas sellest kui tuli Burton oma pidudega. Mariell ja Tiia käisid siin ja see oli eriti cool, mis tähendas kahte lisa eesti tsikki väikseses Laaxis lammutamas..ja korralikult ! aga üks pidu oli isegi suhteliselt tagasihoidlik kõige parema muusikaga, mida mängis Frederik Kalbermatten. Siis oli neljapäev kui tulid Mariell ja Tiia siia ja meie töökoht oli jälle kinni ning saime mäepäeva kõik koos nautida. Reede oli mul vaba päev ja see oli vist kõige pööörfim sõidupäev üldse. Alustasime eriti vara e. kell 8 läksime juba ülesse. Esimesed runida päikese tõusuga ja freesitud rajal teha on ikka kõige parem. no igatahes käsime kõige tipus ära ja nautisime puudrit jne ja siis lõuna ajal läksime võistlust vaatama ning nägime meeste slopestyle finaali. Sick! Pärast läksime parki natukeseks ja koju...sest õhtul oli piduuuuuuu. Ja see pidu läks käest ära. juhtus mis juhtus. Laupäeval tööl olles ütles Reelika Maarjale, et nüüd on kõik. me teeme challange et kaks nädalat meie alkohooooli enam ei tarbi ! Maarja oli täiega nõus. Ja sellest päevast peale algas meie kaks nädalat nolifer elu. Käisime jooksmas ja läksime kell 20 magama. Maarja vaatas päevas u 100 osa How I met your motherit ..ja õhesõnaga pikutasime ja olime mega igavad. Töö juures kõigile meeldis, et me kaks hullu jälle pohmellis töö oleme ja iga asja peale naerame ja üldse jaurame. Ja järsku olime nii vaiksed ja töökad ja korralikud :D aga no meil oli seda vaja. Kui 2 nädalat täis sai, siis meil polnud enam üldse raha ja asjaolude sunnil pikenes meie challange kuni kolmapäevani..mkmmkm...mis oli siis eile. Eile andis meie kallis töökaaslane Heiko meile raha, et latsekesed saaksid peole minna. Toimus taaskord kurikuulus staffparti. Kahjuks ma ei hakka meie lolluseid siin paljastama ja jätame peodetailid enda teada (nii palju kui me neid isegi teame)..aga mulle tundub et peab seda challanget vee pikendama nagu näiteks eluaegseks alkoholikeeleks, sest vennad lähevad hulluks ära :D ! Maarjale läks eilne pidu maksma ühe arvuti hinna, sest vend astus öösel koju tulles oma arvutile lihtsalt peale ja ekraan on täiesti puruks :S ..et jah. karm. Nüüd ta kõnnib toas tegevusetult ringi ja ohkab sügavalt :D hahaha.
Aga kõigekõigekõigeee coolim uudis on see, et CYPRESS HILLI tuleb siia 19 veebruar JA ME SAIME PILETIIIIIID. woooohoooo. Väga hullll, et selline üritus siis toimub!
Stay tuned!

Congrätsss Mariell!!!

Ühesõnaga asjalood on nüüd nii, et Mariell võitis Burton European Openi VIP päkitsi ja tsikk tuleb meile küllaaaaaa. Kui f'ing äge!
Meie elu siin hakkab tasapisi juba täiesti käest ära minema. Siin pole vahet, kas on esmaspäev,pühapäev või laupäev - KOGUAEG ON PIDU. Nädal enne aastavahetust oli juba niii kurnav, et 1.01 läksime kell 18 magama ja nii mõned päevad jutti, kuni ennast välja olime puhanud :D Õue lähme geniaalse ideega pubis üks õlu teha, koju jõuame kell 3.30 ja hommikul mõtleme mis juhtus..Paar tundi magamist ja tööle.
Eelmine üritus, kolmapäeval, oli päris huvitav. Idee oli minna staffipeole ja eelnevalt Indy's mõned joogid teha. Hkkasime mingite tüüpidega sellist mängu mängima, et haamri vale otsaga pidi naela puupakku lööma. Väga normaalne mäng , mida mittekaines olekus mängida. Mina ei saanud üldse naelale pihta. Siis mängisime mingit jagpalli mängu jne. Lõpuks mingi kella 1 ajal jõudsime peole ka, kus tantsisime hommikuni.
Loodetatavasti läheb järgmisest nädalast tööl elu natukene lihtsamaks, kuna puhkused saavad läbi ja rahvas kaob tööle tagasi, sest see mis seal on toimunud on tegelikult lihtsalt seletamatu. Hullumaja on veel tagasihoidlikult öeldud. Aga ellu jääme, nii et NO PROBLEMOOOO.
Aga homme on see päev, kui ametlikult algab BurtonEuropeanOpen ja täna oli minul vaba päev. PÖÖÖÖÖRFI. Käisin üksi parki nautimas ja tsekkamas mis BEO nõlval toimub. Juunioridel oli täna juba treeningpäev. Ja mina nägin lõpuks nüüd ka oma silmaga mida nad sinna kokku on ehitanud. Ja see on lihtsalt uskumatu. Need hüpped on huuuuuuuged. Väikese liini hüpped on u 10-12m gapiga ja suured, ma pakun u 20m kanti. Ja üldse see kogu pro pargi setup näeb eriti cool välja.


Täna on reede ja ma juba kardan seda õhtut, mis tulemas on.
Posted by Reelika

Pole juba nädal siia midagi kirjutanud. Põhjus on lihtne, sest me käime nüüd tööl ja aeg lendab mega kiirelt. Ja kui lahedalt veel see aeg lendab. Nii lahedalt, et ei mäleta suht midagi enam sellest nädalast, veel vähem mõni päev ei mäleta me oma tööpäevagi, sest hell yeah siin on hetkel ju kõigil vaheajad ja puhkused, nii et rahvast on Aadami emmini. Jälle üks hea põhjus, miks blogi pidada, siis vähemalt paned mingigi puzzle oma nädalatest kokku.
JÕulud- meil pole vist kunagi nii lahedaid jõule olnud. Jõuluroaoks oli kaks nädalat kapis kuivanud sveitsi juustukang ja tomatikiirsupp. Ja magama läksime kell 10 vist, sest me mõlemad tundisme mägihaigust- see tekib suurte kõrguste peal- iiveldus, peavalu, uimasus- nagu pohmell no. Nii me siis samal ajal kui kõik oma verivorsti ja hapukapsast kahe suuga sisse ajasid kodudes, olime me juba unenägudes.
Aga see eest oli meil 25. detsember või 26-ah ei mäleta aga oli igati lahe. Hästi detaile ei mäleta aga käisime kuskil väljas jauramas korralikult, vist oli Indy või riders palace või casa veglia.:D ausaõna ei mäleta enam.
Me kodu ümbitseb kolm kõva peo kohta, kuhu me jõuame alati õhtu jooksul. Nii pöörfi linnake lihtsalt.
Teisipäeval ja kolmapäeval käisime ka väljas ja laua filmiõhtul. Korralikult napsu ja tantsu sai ja muidugi hommikul pohmelli.Nii lampi on kõik õhtud kuidagi kujunenud. Mitte ühegi plaanita oleme alati koju jõudnud poole öö ajal, ebakainelt ja õnnelikult.:D Seda tööd ei suuda lihtsalt kirjeldada, mis need viimased päevad olnud on- HULLUMAJA.
Lihtsalt vahest on selline tunne, et jooksed saalist välja lihtsalt ja karjud APPI:D
Kes vähegi on kuskil mägedes käinud ja näinud mis järjekorrad ja rahvamass alati päikseliste ilmadega restoranides ja baarides on , siis teate millest räägin. Isegi hingamis ruumi ei ole saali peal.

Ja pohmelliga sellist rahvast taluda on õudne. Pea sõnaotsese mõttes käib nii ringi, et lange või sinna rahvamassi sisse maha. Ja kui isegi mõni päev peaks see juhtuma, siis ma arvan, et keegi ei märkagi, et inimene lebab maas vaid kõnnitakse lihtsalt üle:D Nii, et me vihkame päikest ja ilusaid ilmasid, sest see tähendab meie sööklamuttidele surmavat tööpäeva.
Ah seda ka, et kõik meie personal sai nimesildid oma riigilipuga

ja kui me saali peal koristame , siis inimesed passivad meid nagu mingeid nukukesi ja küsivad mis maalt me pärit oleme. A ja ka, et me kardame seda päeva kui üks päev mingid eestlased sinna tulevad ja me juttu kuulevad. Sest lihtsalt nii hea on naerunäoga klintidele otsa vaadata ja neid eesti keeles naerunäol `sinna kohta saata. Ja ega me omavahel ka kõige inimlikkuma juttu ei aja:D

Reelika:`` Kuule võta see kandik mu käest palun.``
Maarja:``Kuhu kurat ma panen selle, käru on täis ju.``
Reelika: ``Pista perse see endale siis.``



A vahepeal on siin ka kadusid olnud. Nimelt Reelikal murdus metallist klamber pooleks, nii et vend ostis endale täna jumala korralikud burtoni kasutatud klambrid ära mingi 120 frangi eest. Ja mul tuli lihtsalt täna klambrilt kruvi ära, mille leidsin hiljem sõdu ajal oma kinda seest-Lucky no. Peale selle kaotasin ka ipodi ära mille tagasi minnes üles leidsin.

ei jaksa enam kirjutada-pea on tühi.
tsau
ja head vana lõppu...

Gröötsi spring session (video)

http://www.youtube.com/watch?v=RYWEQcdrmyM

Frohe Weihnachten!

Spring session

Asi on nüüd nii, et väljas on soe, linnud laulavad ja talvehooaeg hakkab vaikselt lõpupoole liikuma.....NOT even close! haahaa. Igatahes on meil siin viimased päevad väga lõbusad olnud. Vist oleme tööl ka käinud. Hetkel on jälle ilm üleval väga tuuline ja ülemine lift, mis tippu viib on kinni olnud, seega käib suht vähe rahvast ja siis me leiutame endale mingeid tööotsi nagu käterätikute ja nalja-Heiko särkide triikimine, mida pole vaja isegi teha. Vahelduseks üks vaade meie kontori aknast. Vahest on küll nii, et süda läheb pahaks!

Esmaspäeval oli Maarjal vaba päev koos Mihhaelaga (töökaaslane Slovakkiast), siis nad käisid koos uut parki vaatamas ja hängisid seal terve päeva. no väga tore. Agaaaa õhtul läksime oma köögikatade crewga uuesti Freestyle Academisse. Teised tegid seda ohutuskoolitust ja meie Maarjaga olime alustuseks batuudil, kus Maarja tegi eriti huvitava manöövri õhus ja maandus ninaga batuuti, nii et nahk maas, ühesõnaga mulle oli see taaskord üks korralik naeruteraapia. Hüpped nagu ei tulnud kuidagi üldse välja tookord, aga äge oli ikka. Ja stiilsed oleme ka. Minul oli teisipäeval vaba päev ja hängisin üksi mäel terve päeva. eriti igav. igaaaav on üksi. Millegipärast polnud nagu mingit erilist tuju ka midagi teha. No vahest lihtsalt on nii. Ning taaskord jõudis kätte õhtu ning Riders Palaces toimus selle firma, kus me töötame, welcome party, kus mingi onkel rääkis meile puude kallistamisest ja vikerkaare puudutamisest ja vahepeal tinistas kitarri ka, ilmselt oli ta kivis, sest siin kõik siiki ainult suitsetavad ju. Pärast saime mingit nänni ja tasuta õlut. Kell 9 juba kodus ja magasime. Kolmapäeval, läksime taaskord welcome peole, sest nii äge oli noh, haha, ok seekord jätsime selle jumalateenistuse vahele ja läksime kohale kui tasuta õlle hakati jagama :D See õhtu oli meil korralik saksakeeletund, rääksime mingite tüüpidega juttu ja mudkui harjutasime. Gathering sai kell 9 läbi ning liikusime oma uute sõpradega ülesse riders palace lobbisse, kus jätkasime joomist ja saksakeele harjutamist.
Täna, neljapäeval, ärkasime vara ja läksime tööle.Ei olnud just kõige parem enesetunne, aga pidasime vastu. Tegime siis natuke rasket tööd nagu nt kakako joomine ja croissanti söömine ja siis öeldi, et täna ei avata, kuna tuul oli üleval 110 km/h ja siis sõitsime targa näoga alla tagasi. Või siis mitte just väga targa näoga. Tegime chairlifti (alla sõites!) peal korralikult mahedat pohmellijauri. Maarja tervitas kõiki vastutulevaid inimesi "Gröetsi! Wie geht es du? Merry Christmas!", pidas spring sessionit, paljastades oma karvaseid sääri, Mihhaela pidi häbi kätte ja mina naeru kätte ära surema. Esialgu mõtlesin, et kui koju saan, siis langen voodisse ja värisen teki all, aga allasõit oli nii funn, ilm oli nii täiuslik, soe nagu kevadel ja pohmanali ka nagu jooksis, nii et lauasaapad jalga ja mäele! Nii äge oli kolemekesi parki sõita ja selle slushi sees jibbida. Jälle üks raske tööpäev õhtusse veeretatud. Kui nii edasi läheb, siis ma lihtsalt ei jaksa enam. Mu keha vajab sellest lumelauast puhkust, aga talle ei anta seda :D
Nüüd istume staffroomis ja vaatasime lauafilme. Üks itaalia kokk tuli alla riidedi pesema ja hakkas meiega rääkima, ütles, et teeb meile pizzat ja pastat ja mis kõike veel, no parem oleks, sest ta sõi meie soolapähklid ära.
Viimased päevad on kuidagi nii kiired olnud, et meie tuba näeb välja kaunis.

Tschüs Freunde!
[Posted by Reelika]

Sööklamuttide naljad

Chao chao, tervisi teile siit maalt. Räägin mõne viisaka lausega tänasest pühapäevast, mis oli lihtsalt nii õige.
Tööpäeva alustasime nagu ikka 6.30 äratusega ja 7.30 gondli peale. Täna võtsime lauad endaga ülesse kaasa. A, et miks?
Ha ha. Selleks, et hommikul 8.oo päikesetõusu ajal freesitud rajal esimene run alla teha. Soojendus sõit tööle. Super lihtsalt. Vähemalt ei pidanud täna gondlis oma varbaid otsast külmetama.


Sööklamuttide tööpäeva juurde siis. Tänane päev oli väga vaikne, sest üleval oli tugev tuul ja lift oli kinni, mis tähendas passimist ja igavlemist. Aga igavlemisest oli täna asi kaugel, sest tänu jumalale on meie personalis peale meie veel mõned hullud jaurajad. Tänane päev möödus väga lõbusalt. Üks meie segane töökaaslane Heiko, üleni tatoveeritud ühe tunneliga metalist, kes teeb seal kõike tõid, avastas üks hetk, et lund oli väljas üleliia ja võiks mõned labida täied meile krae vahele visata, millest kujunes totaalne lumesõda köögis ja saali peal. Me sõna otsese mõttes jooksime kiljudes ta eest ära. :D Kõlab funnilt jah? Ah? Kujuneme vaikselt ta lemmikuteks, sest me ainukesena naerame ta naljade üle vist :D Ühel dauni lainel oleme kõik. Ta räägib ainult saksa keelt ja kui ta mingit asja üritab seletada käte, jalgade, helide ja nägude abil, siis naera segaseks ennast. Nii tore, et üks vend tööpäeva nii lõbusaks võib muuta.
Mingi aeg olime köögis abis, kus valmistasime mingeid sardelle juustu ja peekoniga. No seda sardelli ja peekonit toppis vend meile ette ja taha, nii vahukoorega kui ilma ja muudkui seletas midagi saksa keeles:D ja vahepeal ehitas kartulitest mingi loomakese valmis. Kolmekesi me seal sidistasime tööd teha. Mingi hetk tõi ta meile salaja eest baarist kakaod baileysega, mis koosnes küll rohkem baileysest kui kakaost- see tegi töö veelgi lõbusamaks. Ja mitte ainult ühe korra vaid kogu päeva hoolitses meie sisemise sooja eest. :D See käis kõik salaja ja vaikides, sest alkoholi tarbimine on seal tema jutu järgi rangelt keelatud, mis võib halvemal juhul vallandamisega lõppeda.
Mingi hetk läks vist lärm päris tugevaks ja meie tore boss Rene tuli asja tsekkima. Sest Heiko oli väga ülemeelikus tujus, selleks oli vaja ta maha rahustada. See käis lihtsalt- Rene lihtsalt näpistas Heikot tissidest mõnuga :D Me olime naeru kätte suremas - lihtsalt nii lahe boss ongi meil. A ja siis vahepeal käis Rene paberiga ringi, kuhu oli kirjutatud ühe koka Romani nimi ja siis selle sama Heiko nimi. Ja küsitlus nägi välja selline, et kumb on seksikam. Ja nii ta lihtsalt küsitleski meid kõiki. Muidugi Heiko võitis.
Peale selle, et ta meie sisemise ilu pärast hoolitseb, hoolitseb ta ka meie kõhukeste pärast. Ta pakkis meile mingi mega suure juustutüki lihtsalt kaasa, mille ma vaikselt siis garderoobi kotti viisin :D Peale selle andis ta meile veel neli liitrit veits üle tähtaja läinud apelsinimahla ja päevatoidust järgi jäänud sealiha šnitsleid ja pakitud võileibu kaasa.:D Tõeline mägiisa! Siin ka pilt temast nõudepesumasina otsas.

Tööpäev läbi, lauad alla ja 15 kilomeetrine shortcut run alla koju. See oli päris mõnus. Vahepeal kiskus rada päris kitsaks ja konarlikuks aga siiski, milline nauding tööpäeva lõppu. Jõudsime kuskil tund aega varem alla kui tavaliselt viimaste staffi liftidega.
A homme on mul vaba päev (kahjuks me ei saa Reelikaga koos vabu päevi), mis tähendab varakult ärkamist ja mäele minekut. Vb. kui viitsin, siis ärkan homme samal ajal mis tavaliselt ja lähen esimese staffi gondliga ülesse, et päikesetõusu ajal puutumata rajal alla laskumist nautida. Piltide järgi on parki täiendatud, mis näeb päris fancy välja. Eks homme lähen teen üks-kaks ennast naiselikult siniseks, jalad ja küünarnukid näevadki kuidagi kahvatud juba välja.
Pilte pargist.







tsau.

Et oma fännid ikka õnnelikuks teha!

...kirjutaks siis natuke oma fääääbist elust. Reedel oli kogu Vorabi rahval vaba päev. Tuul oli üleval lihtsalt nii tugev, et inimesed lendaksid raja pealt minema. Läksme siis kõik mäele. Sõitsime koos ühe lauatsikiga ja ühe suusatajaga. Leidsime lõpuks ühe tsiki veel kes ka parki sõidab, äge! Kell 10 hommikul olime juba mäele minemas, tavaliselt me alles ärkame sellel ajal. haha. Aga twitter oli eelmine õhtu teavitanud, et üleval on väike beebihüpe, butterbox ja mingid asjad veel välja toodud. Olime niii exited, et lõpuks saab nats parki sõita. Kui me ülesse jõudsime oli vääääga halb ilm. Jube tuul, ja enda ette nägi 5cm. Et jah, pargi isu kadus ära. No mis seal ikka. Külmetasime siis mõned runnid, vahepeal tegime paar lonksu jäägerit, et sooja saad...ja siiiiis tuli päike välja, tuul kadus ja ilm läks ükskõik kui heaks. Noniiii, kohe oma parginõlvale. Eriti mõnus oli ühesõnaga. Siis tegime selles hiiglaslikus halfpipes paar runni, no mine metsa, ma pole kunagi nii kõrgele paibi ääres läinud, peaaegu oleks juba airi saanud aga no ei taha mingi 4 m vabalendu vastu jääseina kukkuda. veeel. varsti võibolla tuleb isu. Ja siiiis läksime puuudrisse. Mis oli, ma usun, minu elu parim offpiste puudrirun üldse! Ja see polnud lihtne offpiste, päris palju hüppeid ja kände ja kive ja väikseid kuuski jäi ette + lumi kuni vöökohani. Mõnus, mõõõõõnus ma ütlen. Igatahes oli üks kõige ägedamaid mäepäevi so far.
Õhtul. Oli vaja pubisse minna. Indy bar. Ilmselt lemmik baar Laaxis. haha. Soojendasime veits jäägeriga, mida me jõime magneesiumi tabletivedelikuga :S sest lihtsal red bull on liiga kallis ja me ei viitsinud poodi ka minna. Nii. Alumisel korrusel on selline klubitaoline pleiss. Laaxi Balou! Ja mis rahvas. 90% olid mehed. Rahulikult, tüübid tanstivad, panevad joindi ette ja suitsetavad. Ja nii ongi lihtsalt. Kõik koguaeg suitsetavad siin. Ükskõik, kuhu sa ei lähe, weede aroom saadab sind. Lõpetasime oma õhtu juba kell 1, sest kaardiamakse ei toiminud ja tüdrukud ei saanud edasi juua, ilmselt nii pidi olema. Teinekord jälle. Seal pidid mingid staffipeod olema. ma ei taha teada, mis saama hakkab.
Täna oli ametlikult siin talvehooaja algus ja juba rohkem tööd kui neljapäeval. Päris palju rahvast käis ja saime ringi jebida. Meist Maarjaga saavad siinsed nõudekoristajastaarid, ma veel ütlen! hahaha. Meil tiimitöö klapib ja kärutasime oma "autoga" ringi ja jaurasime ikka korralikult. Nii hea on oma keeles rääkida ikka. Inimesed on kõik väga sõbralikud ja naeratavad ja tänavad niiii südamlikult kui sa neilt need tühjad nõud eest ära võtad:D! Me võiksime koguage seda tööd teha, saime isegi tippi 1,20 franki. hahaha. 15 krooni. vabjseeeeee.
Homme on meil plaanis pärast tööpäeva oma resto juurest run alla sõta. 15 km, mis koosneb enamikus veel avamata nõlvadest ja see pidi pääris sketchy olema + me peame päris kiired olema, kuna sellel ajal läheb juba pimedaks, et metsa vahel ei taha ööbida kui -20 väljas on :D Sain isegi oma naabripoisilt vanakooli triikraua ja vaha, et koduste vahenditega oma lauale hooldus teha, et ta mul homme kenasti lippaks.

Stay tuned!
(a jo ma olen Reelika, sest mingitel salapärastel põhjustel minu gmail konto blokeeriti, mhh?)

Kas sul pilet on otsetud ve? Kontroll võib peale tulla

Eile oli meil viimane vaba päev, käsime mäel, nii külm ja nii vastik oli, et sõitsime 1x alla ja parkisime ennnast Legna baari, kus me lihtsalt istusime ja jõime, höögveini. aiii kui hea. Aga tänaa...


Jõudiski kätte meie esimene kauaoodatud ja paljukardetud tööpäev. Algas ta sellega, et ärkasime vahelduseks kell 6:30. väga mõnus zombi oli olla. Väljas oli alles pime ja eriti hea oli oma sooja teki alla magada aga oli vaja -20 kraadi kätte õue ronida. Kell 7:30 läheb alt Laaxist cabelcar, mis viib kõik mäeinimesed ülesse tööle. U tund aega tripime. Sellest bussist väga maha ei tahaks jääda! Sealt edasi veel üks cabelcar ning siis eriti säästu gondola, mis pandigi ainult töötajate transpordiks tööle. Ühesõnaga me olime need katsetajad siis, et vaatab, kas kukub alla või mitte, päris mahedalt kõikus ja naksus ta küll seal tugeva tuule käes. ok, jõudsime kohale. Eriti suur koht. Restoran mahutab sees 400 ja väljas 300 inimest ja tipphooajal (veebruar) pidi päevas läbi voorima u 3000 inimest. Ma ei taha teada ka, mis siis saama hakkab. veits skeeri. Siis meile tehti majatuur, näidati kus mis mida ja kuhu jne. Pmts teevad kõik kõike, mis on eriti hea. Maarja näiteks õmbles täna ühe tüdruku katkiseid pükse.

Mina tegin võikusid. Siis me pesime nõusid, koristasime laudasid, loomulikult saime wc'd puhtaks pesta, nii seinad, põrandad ja mida kõike veel. niii funnnn.
Staff oli eriti sõbralik ja äge. Ja kõik polegi sakslased, meie tiimis on üks poolakas, üks ungarlane ja mõned tsehhist. Seega meie ei ole õnneks ainsad, kes saksa keelt ei oska. Omavahel suhledakse siiski inglise keeles. Täna me väga tööd ei teinud, sest alles kell 10 otsustati, kas avavad või mitte, õnneks avati. Kuna see on kõige kõrgemal asuv restoran (2600m), siis on see paljuski mõjutatud ilmast, kui on kräpp ilm ja liiga tugev tuul jne siis on koht kinni, meie õnneks jääb palk samaks! Ja juba homme ongi meil vaba päev. hahaha.
Kell 10-10:30 on nö lõunapaus. Saame süüa MIDAIGANES me tahame. Kuna see on buffeevormis resto, siis tehakse hommikul juba suured nõud sööki valmis ja siis me saame võtta sealt nt salatit, suppi, mingid viinerid, seafilee, spagette bolognese kastemga, makarone, kartulid, pff midaiganes, kuklit kõrvale ja juua võtta. ühesõnaga pool tundi on aega et ennast konkreeeetselt üle süüa. Pluss magustoidud, mingid kringlid ja koogid ja ma ei tahtnud isegi vaadata mis seal kõik oli. Et jah toitumisprobleemid on ilmselt nüüdseks läbi ja tagasi hea elu peal:D Tööpäeva lõpus öeldi meile, et te võite koju kaasa alles jäänud võileibu võtta, laadisime koti täis, homseks ka söök olemas:D Siis istub kogu staff maha ja avab õlle, maja kujul loomuliklult, ja ootab viimast lifti alla. Et sis jah, hetkel tundub, et väääga funn saab olema. Midagi hullu ei ole, küürime ja koristame kõike nagu üks suur perekond. A ja tänase meeleoluka päeva lõpetame Riders Palaces ping pongi mängides vist, selline üritus siis igal neljapäeval. Täna lähme vaatame, mida see endast kujutab. Ja homme on ju meil kõigil töötajatel vaba päev, ning lähme huge kambaga mäele. naisss.

LÕPETUSEKS VIDEO:
Vanad head munitsipaalpolitsei hirmud!
http://www.youtube.com/watch?v=ebZQpjrTs60

Tutt tõmbas mäel kivi

Pöörfi päev. Avastasime uue runi. Mega mõnus mingi 12 km järjest laskumist ja puudri välja.
Aga alati peab millegi hea juures midagi sittta ju olema.
Pärast sõitu jäime alla hängima hetkeks. Ja nägime jälle seda pilusilmade chinakate kampa mööda kõndimas- jube inetud näevad välja- pisikesed lühikesed junnid ja niiiii räpp riietega et nad võiksid tänavapuhastajad olla.
Mu laud oli minust tükk maad eemal, ja nad jäid kõik mu Tutti juurde seisma ja vaatasid seda nagu maailma ime. Me Reelikaga ei saanud nagu aru, et mida nad pilutavad seal. Ja siis tundus, et nad imestasid mu laua stance´i, mis on minu pikkuse kohta ju norm. laiusega. Aga nende jaoks oli see vist pikem kui Niiluse jõgi. :D
Ma kirusin neid naljaga omamisi. Ja teate mis kogu selle mu õeluse tulemuseks?
Nad raisad pilutasid vist oma silmadega mu Tutti põhja sügava kriimu.

Oi kui ma seda koju jõudes märkasin, lõi mul ausalt öeldes katuse pealt ära. Silme ees keerlesid raha märgid.
Läksin siis Tuttiga hooldusesse ja seal öeldi mulle alguses 70 franki parandamise eest- hing jäi kinni hetkeks. Mõtlesinn, et no mis siis ikka, et ära vaja ta haavad parandada ju. Sest kui oleks taga homme edasi sõitnud, siis võinuks see juhtuda, et niiskus ja lumi lähevad laua põhja ja löövad mul kogu põhja lahti. Olen seda juba kogenud oma eelmisel laual.
Kassa juures tuli mul meelde ju, et meil on need personali kaardid, millega saame igal pool soodustust, ja nii ka seal. 70-st frangist kujunes lõpuks 30-e frangine hind.
Olen oma Tutti peale selle kahe nädala jooksul juba 60 franki maksnud.
See on see kui Tutt mäel kivist üle tõmbab.
Jälgige ikka millega te lauad mäel tegelevad ja millist kivi sihivad.