Asi on nüüd nii, et väljas on soe, linnud laulavad ja talvehooaeg hakkab vaikselt lõpupoole liikuma.....NOT even close! haahaa. Igatahes on meil siin viimased päevad väga lõbusad olnud. Vist oleme tööl ka käinud. Hetkel on jälle ilm üleval väga tuuline ja ülemine lift, mis tippu viib on kinni olnud, seega käib suht vähe rahvast ja siis me leiutame endale mingeid tööotsi nagu käterätikute ja nalja-Heiko särkide triikimine, mida pole vaja isegi teha. Vahelduseks üks vaade meie kontori aknast. Vahest on küll nii, et süda läheb pahaks!
Esmaspäeval oli Maarjal vaba päev koos Mihhaelaga (töökaaslane Slovakkiast), siis nad käisid koos uut parki vaatamas ja hängisid seal terve päeva. no väga tore. Agaaaa õhtul läksime oma köögikatade crewga uuesti Freestyle Academisse. Teised tegid seda ohutuskoolitust ja meie Maarjaga olime alustuseks batuudil, kus Maarja tegi eriti huvitava manöövri õhus ja maandus ninaga batuuti, nii et nahk maas, ühesõnaga mulle oli see taaskord üks korralik naeruteraapia. Hüpped nagu ei tulnud kuidagi üldse välja tookord, aga äge oli ikka. Ja stiilsed oleme ka.
Täna, neljapäeval, ärkasime vara ja läksime tööle.Ei olnud just kõige parem enesetunne, aga pidasime vastu. Tegime siis natuke rasket tööd nagu nt kakako joomine ja croissanti söömine ja siis öeldi, et täna ei avata, kuna tuul oli üleval 110 km/h ja siis sõitsime targa näoga alla tagasi. Või siis mitte just väga targa näoga. Tegime chairlifti (alla sõites!) peal korralikult mahedat pohmellijauri. Maarja tervitas kõiki vastutulevaid inimesi "Gröetsi! Wie geht es du? Merry Christmas!", pidas spring sessionit, paljastades oma karvaseid sääri, Mihhaela pidi häbi kätte ja mina naeru kätte ära surema. Esialgu mõtlesin, et kui koju saan, siis langen voodisse ja värisen teki all, aga allasõit oli nii funn, ilm oli nii täiuslik, soe nagu kevadel ja pohmanali ka nagu jooksis, nii et lauasaapad jalga ja mäele! Nii äge oli kolemekesi parki sõita ja selle slushi sees jibbida. Jälle üks raske tööpäev õhtusse veeretatud. Kui nii edasi läheb, siis ma lihtsalt ei jaksa enam. Mu keha vajab sellest lumelauast puhkust, aga talle ei anta seda :D
Nüüd istume staffroomis ja vaatasime lauafilme. Üks itaalia kokk tuli alla riidedi pesema ja hakkas meiega rääkima, ütles, et teeb meile pizzat ja pastat ja mis kõike veel, no parem oleks, sest ta sõi meie soolapähklid ära.
Viimased päevad on kuidagi nii kiired olnud, et meie tuba näeb välja kaunis.
Tschüs Freunde!
[Posted by Reelika]
No comments:
Post a Comment