Kirjutan nagu asjad on

Hei !
Pole juba päris mitu päeva siia kirjutanud. No eks meil oli ka põhjust- pole ju midagi hullu toimunud. Aga siiski, et blogil hing sees hoida kirjutan mõne sõnaga nädalavahetusest, nädala algusest ja üldse asjadest millest pole veel siia kirjutanud. Pean vabandama, kuna mul pole mingit blogi kirjutamise isu, siis nalja ei viitsi visata ja kirjutan nagu asjad on. Tak!
Nagu eelnevalt mainisime, on meil nüüd sisepargis instruktori käe all koolitus läbitud, mis tagab meile võimaluse millal iganes hüppamas käia. Peale seda korda pole me nüüd hüppamas käinudki. Võtame hoogu ja varsti ostame kümne korra kaardid ja loodetavasti hiljem aasta kaardid. Selleks ootame oma esimesi summasid kontole. See koht on avatud kella üheksani õhtul, mis tulevikus tähendab meie igaõhtust afterwork jump´i. No alcohol- Yes sport !
Reede oli meil väääga korralik trennipäev. Korralik päev mäel, hikimine kõrvuni puudris ja õhtune sisepargi treening. Mis tähendas meile kell kümme juba head ööd. Nii mõnus!
Laupäeval läksime mäele, kus toimus Junior Open Laax 2010.

Pisikesed panid ikka korralikult hullu. Ilm oli paha- mega tugev tuul, külm ja tuisk. See tähendas ka omakorda järjekordset halba nähtavust, mis viis meilt viimsegi mõistuse. Olime nõrkemas, sest eelneval päeval sai vist treeninguga vähe üle pingutatud. Vere maitse suus ja silmanägemine hakkas kaduma. Ei lasknud ennast sellest häirida, kavaldasime ilma ja tervise üle, läksime ülesse kohvikusse, ostsime hunniku snickerseid, mis meile elujõu tagasi andis ja nautisime võistlust aknast vaadates.

Õhtul duššid vuššid tehtud ja kell oli nii kaugel, et soe sisse teha. Lürpisime mingit tundmatut 37,5 kraadist ``köharohtu`` mis poeletil tundus täitsa joodav. Päris vastik oli. Viimased lonksud sai ainult nina kinni hoides alla neelata. Soe sees, tuju üleval ja edasi suundusime Riders Palace´i filmi õhtule-
``Zecrü....is fan``( http://www.youtube.com/watch?v=z8_mQKyYqfE ). Kogu filmi möll toimub Laaxis. Ja filmis ka muidugi ka kohalik vana Nicolas Müller.

Ja Täitsa tore oli eelmise aasta parki seal filmis vaadata, millest me iga päev siin unistame. Täitsa viisakas pikk pargi run saab tulema. Seal sai viisakuse mõttes üks õlle ostetud, mille joomine nägi välja umbes selline- ``Reelika ära jumala eest alla neela, lase klaasi tagasi!`` :D Raske on siin riigis palju raha mitte omada.
Hiljem nägime oma instuktorit ja ta sõpru, kellega sain edasi Indy Baari mindud rohelisel lainel. Siin riigis on värskest õhust asi kaugel. Ja pärast Indy Baari oli kõigil tohutu tantsulka isu, mis tõi meid me maja kõrval olevasse klubisse Casa Veglia, mida me Reelikaga litsimajaks miskipärast kutsume. See maja näeb välja väga väga väike ja see järjekord oli lõpmatu, milles me ka kaua ei viitsinud oodata, sest oligi vist nii, et kõrvalt tulid ühed litsid välja ja uued läksid sisse. :D Igastahes aru ei saanud keegi midagi ja me seisime mingi 30 minutit liikumatult. Järjekorras olev rahvas tundus täiesti normaalne ja muusika seestki kostus hea, agaaa me siiski ei jaksanud enam ja hõljusime koju. Seekord jäi see salapärane koht `` litsimaja`` nägemata. Aga küll me jõuame veel.
Pühapäeva magasime põhimõtteliselt maha. Mõlemad jumala zombid omadega. Kuid siiski vedasime ennast peaaegu õhtuks mäele,mis oli täis saasta, jääd ja udu. Nii jama, et viimastel päevadel on ilmad väga halvad olnud. Mis on natukene hirmutav, sest me hakkame ju töötama kõige kõrgemal restoranis, mis on viimased 4 päeva kinni olnud ilma tõttu ja mis tähendaks meile hunnikus vabu päevi, mille eest meile ju ometigi keegi ei maksa. Aga plussi poolest tähendaksid sellised ilmad meile all udust mäepäeva. ;D Ühelt poolt pluss, teiselt miinus. Ah põhiline, et sõita saab. Aga jah mäel siis kaks pikka udust runi tehtud ja koju teki alla tagasi. Õhtu kulges Ben & Jerry´se jäätise ja filmiga ``Eat, pray, love.`` Magusad pisarad..mm
Tänane päev oli meil shoping, lihastele peace ja turistikas Churis. Ärkasime suhteliselt vara ja kella 11-st hakkasime Churi hääletama. Milleks maksta kui alati saab teisiti ja üleüldiselt meile ei meeldi maksta! Chur on Laaxist kuskil 25 km kaugusel suurem linn. Oeh see hääletamine siin riigis on niivõrd lihtne ja naljakas. Peale selle, et me siin linnas ainukesed eestlased oleme, oleme me ka vist ainukesed debiilikud, kes talvel miinus kümmnega hääletavad. Aga peale saime ja Churi jõudsime. Kolasime linna peal ringi ja ostsime eluvajalikud asjad ära. Leidsime ülesse ka muidugi populaarsemad kaltsukad nagu H&M ja NewYorker. Tagasi hääletamine oli veelgi lõbusam. Tagasi tulles käisime postkontorist läbi, kus ma prügikastist leitud A4-le me linna nime peale kirjutasin, et hääletamine lihtsamaks teha. Jube külm oli aga see eest väga naljakas. Nii lahe on ikka inimeste nägusid ja emotsioone mööda sõites jälgida. Mida kõike nad ei näita ja ei vehi :D Lõpuks saime peale, ja jõudsime turvaliselt Flimsi kus tegime toidupoe shopingu ja edasi sealt hääletasime koju Laaxi.
Õhtul oli vaja ikka lihaseid hellitada ja jooksma minna. Siin on ikka korralikud tõusud. Hullemad kui Tehvandi tõus. Nii mõnus oli, nagu kuskile jõulumaale oleks sattunud, me ei saa ikka üle kui ilus siin on. Tõeliselt mõnusad võimalused sportimiseks. Tee peal jäi meile veel silma mingi suurem ujula, mis tegi asja veelgi nauditavamaks.Üritasime ka Nicolas Mülleri maja ülesse leida, aga liiga pime oli. :D
Iga kord unustame seda kirjutada, kuivõrd armas on siin see, et peaaegu igas hoovis on laut, kus vahib mingi mõnus kakane mullikas otsa. Mmm.. see lehma sita lõhn on nii šveitsi ja nii sobib siia. Tõesti see pole üldse halb, see on pigem lõõre puhastav ja hinge rahustav. Nagu seegi, et igal nurgal on weedi pilved üleval.

Vissi vissi!

Ja lõpetuseks selle kogu möla peale, ütleks et TULGE KÜLLA! Preagu käib meil kampaania kaks ühe hinnaga 2in1 ;D
Tšaaau...

Video mu esimesest hüppest poroloni.

http://www.youtube.com/watch?v=O-zh5rrMRxA

What a f**king day!

Tänane reedene päev algas meil nii, et passisime kella 12ni How I met your motherit, lihased juba mahedalt valutavad ja selline puunuku tunne on ..ja vaatasime kuidas välja slihtsalt langes ja langes ja langeeees lund. Siis läskime mäele. POWDEEER. ja korralik. Terve päev veetsime puudriväljadel ja siis tuli Maarjal geniaalne idee seda kõike pildistada. Tegime siis paar pilti ja vaatasime, et oh, eriti äge metsarun ja keerasime rajalat ära. Väga hea valik! Olime siis metsa sees, nabani puudris ja edasi minna enam ei julgenud, sest siis oleks veel rohkem orgu vajunud, hakkasime siis ülesse tagasi matkama. Jõudsime isegi vist tund hiljem tagasi rajale, mõlemil vere maitse suus. naiss. Lets do that again! Aga siiski, äge oli! :D
Aga päeva parim osa oli veel ees. uiiiiiiii. me oleme mõlemad adernaliini ja eufooria üledoosi saanud. Nimelt käisime siis Freestyle Academis oma esimesel sisepargi treeningul täna. Kartsime täiega, sest see dropp sinna kikkerisse on pealt vaadates nii jube, ma ei saanud öösel magadagi sellepärast, süda oli täiesti paha. hahahaha. no nii hull polnud, aga ikka päris kriipi... No mul ei ole sõnu. Esiteks meil oli eriti äge treener, kõik olid nii ägedad ja sõbralikud ja abivalmis. Alguses oli batuuditreening - tegime nats harjutusi ja hüppasime sinna svammide sisse. Sealt on niiii raske välja saada:D Siis panime lauad alla ja läsike selle snowflexi peale tunnetust harjutama. Päris valus asi, kui kukud ja käe maha paned. Siis harjutasime paar korda seda otse laskumist ja oli aeg minna sinna üesse pukki:D Ja ei olnudi jube, vaid oli eritiiii äge. Ühesõnaga sinna me kolime sisse, ostame aastakaardid ja veedame kogu oma vaba aja seal. Ja selline koht asub meie maja kõrval. Mis saaks veel parem olla.
Siis nüüd käsime pizzat söömas, pärast nii ägedat päeva pidime tähstama ju. Nüüd on tuttu minek, sest isegi käsi ei tõuse, et seda juttu siia kirjutada.
Homme teeme rahulikuma päeva ja läheme vaatama Juunioride Openit, mis toimub selles hiiglaslikus Halpipe'is, siis on veel testipäev, saame Burtoni, Lib Tech/Gnu, Salomoni ja Völkl varustust proovida ning õhtul on mingi movie premier ja pidu. nakanakanaaa
Tsau

Ma ei jõudnud närvi minna.

Neljapäeva hommik, üheksas detsember, guten Morgen Laax - kardinad valla, avanes imeline vaade- tihedast tihkem lumesadu. See tähendas puudrit, tuult ja zero nähtavust.
Pudrud sisse, tee peale, riidesse ja mäele. Väga tormine, tuuline, lumine ja märg- polnud hea. Vaatamata sellele hea oli ikkagi.
Mäe all arvas proua Angelstok, et võik ju proovida seda boxi seal metall treppide vahel. Seda ma tegin. Peale minek oli ebameeldivalt külje pealt, mis polnud just kõige kergem. Kolm on kohtu seadus, sain boxile peale, ja lohisesin nina ees sealt alla, pluss uperkuudiga mööda metall treppi - põmaki.
Ja mis siis kogu selle proovimise tulemus? Klamber tagant katki.Jälle minul? Jälle see Jäpe!
Miks ma ei jõudnud närvi minna????
Sest kohe oli asjale lahendus. Suusahoolduse ruumis leiti kohe mulle uus jupp asemele. Uue jupi eest maksma ei pidanud, sest andsin oma vana neile. Küll aga vahetamise eest 10 franki.
Jumal tänatud, et nii läks, sest muidu oleks kiri surfhouse´i läinud, kus olen juba tuntud kui parim varustuse lõhkuja.

Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel, liugle, liugle, libe suusk, aita leida jõulukuusk.
Võiks kuuse tuppa tuua, aga tead ei mahu.

RIP MIKI !

Awesome kolmapäev

Päris IGAV, päev läbi olime mäel, sõitsime pipe ja paarutasime niisama puudris.
Pipe´i tase neil siin on ikka väga ÜBER!(Y)
Pärast mäe päeva läksime oma hängimis place- siseparki, ja saime teada midagi väga rõvedat- nimelt, ennem et üldse seal hüpata ja sõita, peab läbima 2,5 tunnise koolituse instruktori käe all, mis maksab 50 franki(u. 600 krooni). AGA AGA kuna meil on need töötaja mäekaardid, ja no peeaegu juba nagu kohalikud :D, siis see on meile FREE. Uskumatu! Panime ennast reedesesse koolitusgruppi kirja, nii et reedel kell pool 7 õhtul tõuseb meil vererõhk ja adrenaliin 2000-e peale :D Hinnad on siin jah päris viisakad( 2,5h 25 franki).
Varsti võib öelda, et me HÜPPAME OMA RAHA MAHA! :D
Alles Gute!

shopping day

Ühesõnaga täna hommikul ärkaisme ülesse ja näe, päike paistab. daaah. Plaanisime täna tegusa päeva teha ja kõik oma asjad korda ajada ja stikkisime oma plaaniga ja läskime ümbrust uurima, veekeetjat ostma ja omale pangakontot tegema.
Esiteks sõitsime Laaxi "kesklinna" mis on meie kodust 1 bussipetus, jalgsi mingi 10 min umbes. Ja teate mis, seal ootaski meid meie armas veekeetja ja OLEMAS. Pangakonto pidime tegema Postkontoris (imelik, I know) igatahes need šveitslased on ikka korralikud laiskloomad, kõik poed ja asutused on päeval 12-14 kinni ja postkontor oli isegi 11-14.30 kinni. no jess. kell oli 12 et just õigel ajal jõudsime linna. Seega me hängisime ringi veits ja uurisime ümbrust. Kõik on ikka veel liiga ilus, et tõsi olla, nagu nukulinnake suurendatud kujul. Pluss seal on eriti ägedad veeautomaadid - allikavesi otse künasse. jammi.
Siis me loobusime selle postkontori avamise ootamisest ja mõtlesime Flimsi hääletada, mis on siis umbes 5 min autosõitu Laaxist. Saime mingi tsiki auto peale, kes kiirendas meid Ford ST'ga gondola stationi alla. See on juba natukene suurem linnake. Seal jalutasime ja tegime windowshoppingut, sest ikka veel šveitslased laisklesid. Võtsime mingi pingi peal päikest, sest päike küttis mõnusalt ja jube soe oli. (pilt ühest eelajaloolisest gondolast)
Siis sai kell 14 ja me saime Flimsi postkontorisse siseneda. See mees, kes meile need kontod tegi oli eriti naljakas ja äge. Pool tundi tegime kontosid, sest ta lihtsalt seletas meile kõik asjad detailideni lahti, hullult tahtis meiega suhelda ja nalja teha. hahahaha. Ta ütles, et me olime esimesed Eestlased keda, ta sea kohanud on:D Maarja oli eriti vaimustuses:"Nüüd ma tunnen ennast rohkem kohalikuna, kuna meil on šveitsis pangakonto." Siis me läsike COOP'i mis on selline kohalik toidupood nagu Rimi vms ja leidisme sealt endale tassid ja kausid ja lusikad, jeeeee. Tassid olid küll sellised leimod, lillepiltidega, odavad, sest ägedate jaoks meil enam raha polnud. Siis loksusime bussiga koju, õnnelikult kott kola täis ja keetsime oma toas vett ja tegime kiirkartuliputru ja tulist teed. elu on ikka fucking hea. Homme on plaan teha üks normaalne sõidupäev ja mingi pargitaoline asi üles leida, sest me vajame PARK!

Pai!

Gröötsiiiii Freunde!

Esmaspäev oli meil päris tegus neljanda päeva kohta, sest ärgem unustage, et me oleme ju holidayl veel kuni 16-ndani.
Ärkasime 9 paiku ja läksime poodi mingit toiduvärki vaatama(jah just nimelt VAATAMA, kuna mul oli 11 franki ja Reelikal 9 franki näpu otsas. Ja kuna meil ju pole veel siiani VEEKEETJAT, siis oleme sunnitud sööma külma ja piisavalt toitvat säästu toitu- hommikuhelbed, piim, vaakumpakis kartulivorm, jogurtit ja banaani. Ostsime juba teepakid valmis veekeetjat ootama.
Kassa juurde jõudes lugesime nagu rotid oma sente kokku seal aga makstud sai ja kõhuke sai ka täitsa kobedalt täidetud. Peale RIKKALIKKU hommikusööki käisime töö kontorist läbi ja näitasime oma näod ette. Ja mis eriti hea, et me saame siin sveitsi kontod avada nii, et ei peagi raha kuskil sukasääres või trussiku vahel hoidma nagu küprioodide maal. Esimene palgapäev on meil 3-ndal jaanuaril, mida me päris viisakalt juba ootame.
Kondasime maja peal täna ringi ja avastasime, et peale suure pesuruumi all keldris on seal ka eriti suur puhke lounge- teleka, diivanite, arvuti ja väikese kööginurgaga(kus kahjuks seda põrgulist veekeetjat ikka pole). Aga see eest oli seal mikrolainahi. Nii et õhtusöök tundub hea tulevat- soe vaakumpakendi kartuliroog.
Kella 1 paiku sõitsime gondlitega mäkke, eesmärgiga teise linna Flimsi sõita ja veekeetja sealt ära osta. Nalja nabani, lihtsalt tädid sõidavad tõstukiga mäkke ja lumelauaga mäest alla, et veekeetjat ostma minna.Jätsime oma lauad alla gondlite juurde ja läksime infopunktist uurima, kus on lähim elektroonika pood. Kohale jõudes oli seal muidugi lunch time- siin riigis on igal pool tunnised lõunad,tavaliselt kella 1-2-ni, kus on kõik kohad suletud. Kui pood avati ja veekeetja hinda nägime, siis läks kuuma tee isu ka ära. See pood tundus ka suht kallis ning otsustasime siiski selle veekeetja ostmata jätta ja homme suuremasse linna Churri minna, kus pidi olema suur kaubanduskeskus, kust arvatavasti ka veekeetjaga tagasi tuleme.
Võtsime lauad ja sõitsime siis üles mäkke. Gondlis kuulasime ja õppisime sveitsi-saksa keelt ipodist, kuna ülesse sõit kestis kuskil 25 minutit. Igat vaba hetke püüame sisustada selle keele õppimisele, sest see keel on juba niivõrd ilus, sama ilus kui need poisid siin.
Vaatamata sellele, et täna oli suht sula, oli mägi siiski pöörfi. Kõik oli üli pehme ja puudrit oli ka mõnuga öösel juurde tulnud. Tegime korralikud puudri sõidud, nii et jalad krampis.
A ja täna siis proovisime selle huuge pipe ka ära, mis pärast enam ei tundunudki nii suur ja hirmus.
Kell oli juba nii palju, et hakkasime oma päeva lõpule viima. Tegime viimase runi alla, mis kestis kena 40 minutit kuskil.
Koju jõudes tegime mitte kuuma, vaid sooja teed, sest meie operatsioon veekeetja feilis täna. Nii me lasime kraanist kuuma vett ja panime teepaki sisse ulpima. Ja mitte veel tassi sisse, vaid plastmass karpi. Kõhud kõveras lürpisime oma leiget piparmündi teed.

Säästumehe tee!

Olgu siis sõbrad, andestage, et me täna veekeetjat ei saanud, aga me lubame teile, et me saame selle, nii et jääge huviga juba järgmist ``OPERATSIOON VEEKEETJA`` osa ootama, sest me ise ka ootame huviga. Selle juttu lõpetuseks, minge ja keedke veekeetjaga üks hea kuum tee endale ! ;D

Hellõu ka minu poolt!

Käisime just väljas söömas. Minul lõhe pastat ja Maarjal pasta carbonrat kõht täis ja nüüd rullime kodus oma pehmel voodil. See oli minu esimene korralik soe miil pärast päris pikka aega, nimelt õnnestus mul teisipäeval haigeks jääda ja neljapäeva õhtul oli mul veel peaaegu 40 kraadi palavikku ja mõtleisn juba, et Maarja peab üksi trippima hakkama, sest ma lihtsalt suren ära. Õnneks mu vanaema ravis mu terveks ja reede hommikul olin enamvähem konditsioonis, et see tripp siia šveitsimaale ette võtta.
Eile käisime Deftonesi live kuulamas. Ma pole küll enam Deftonesi fänn, aga see mis toimus oli küll uskumatuuuuu, niii niii hea. Jaurasime ikka korralikult ringi ja sõbrunesime kohalikega, et hakkab nagu looma. Ja no appi kui palju ilsaid poisse siin on :D kõik on nii stiilsed ja värvilised ja rõõmsad ning sõbralikud ka veel! Maarja juba tunnistas pärast 30 minutit siin riigis viibimist, et ta on armunud. okou. läheb raskeks ma arvan. hahaha. Täna hommikul oli mul meeeletu peaavalu, nii et ma olin voodihaige ja Maarja käis üksi mäel. Igatahes ma vajasin seda taastumispäeva, et nüüd korralikult see elu siin käsile võtta !
Praegu on mäeolud suht jäised ja kõik runid pole veel avatud + pargiatraktsioonid seisavad ka veel nurgas ja ootavad mäele paigutamist. Järgmine nädalavahetus peaks siin toimuma LAAX Juunioride Open, seega park peaks vist selleks ajaks ilmselt valmima. Pipe oli küll HUGE lihtsalt.
Homme on meil plaan minna kuhugi poodi ja osta endale veekeeeetja, sest meil on juba kopp ees sellest soojast kraaniveest, mida me teeks kutsume. Ja kuna meil ei ole kööki, siis saab mingit säästusööki vähemalt teha, sest me ei jaksa ennast alatoita enam ja need bensuka sändvitšid on alati mingi hallituse maitsega. Ja et mitte bussipileti raha maksta lähme paneme lauad alla sõidame üles ja sealt teise linna, pärast ostu sooritamist paneb Maarja veekeetja endale seljakotti ja smuugeldame ta endale kenasti koju :D lugege kindlasti järgmist postitust siis saate teada kuidas veekeetja tripp kulges :D
Ja nüüd ongi nii, et võiks mingi mõnusa une teha, et homme veekeetjat ostma minna! njaaaks.
Jääge moodsaks!

Mida me halba oleme teinud, et meid sellise eluga karistatakse?

Eile kella 13.00 paiku maandusime ja hakkasime oma HEAVY-dega matkama. Käe otsas siis viisakas 32kg.


Lennujaamast läksime rongi peale ja siis pärats istusime bussi peale ümber. Mul jäi karp lahti lihtsalt millised rongid siin on ja üleüldse mis elukeskkond.Teate see riik lõhnab lihtsalt rikkuse ja puhtuse järgi(pole ühtegi prügi maas näinud)- igal pool on mingi värske lillelõhn:DEi ole siiani peale meie lauasaabaste haisu mitte üheski kohas ebameeldivat aroomi tundnud.
Okei..nii kella 7 ajal jõudsime siis Laaxi 1160 meetri peale. Bussist maha tulles tuli meil lihtsalt pisar silma- see õnnetunne, et jõudsimegi kohale oli liiga võimas- uskumatu kaua me seda ootasime. Siis läksime võtsime oma toa võtmed ja sammusime Personalhouse´i. Me maja, kus elame on kolmekordne, kus elavad siis kõik töötajad, kes siin igalpool Laaxis töötavad. Eriti cool, et iga ukse taga seina najal on kas kellegi lumelaud või suusad. Ehk siis kõik inimesed on siia tulnud hooajaks töötama/sõitma.


Tuba on meil kuskil 25 ruutmeetrit koos vannitoaga.






Ja mis vaade aknast!!! Õhtul kui jõudsime siis ei näinud midagi mis me ümber on. Hommikul ärkasin, tõmbasin kardinad akna eest ja karjusin lihtsalt APPPPPPPPPPPPPPI. Sest igal pool ümber ringi paistid mäed.

Ärkasime täna 9 paiku, jõime kuuma teed(loe: lasime kraanist kuuma vett, sest meil pole veekeetjat) ja läksime tõime enda hooajapiletid ära.
Kella 12 paiku hakkasime gondliga mäkke sõitma. Tõstuk on kodust 100 meetri kaugusel.
Ja rada lõppeb meie ukse ees põhimõtteliselt. Kui valus vaade see silmadele oli. Kõrgeim tipp on 3018meetrit.

Täna võtsime rahulikult, sest keskus on niivõrd suur, et juba täna jõudsime veits ära eksida.
Homme plaan varakult mäele minna ja meie töökoht üle vaadata, mis asub siis 2670 meetri peal ja kus on väääga külm.
aaa üks pisike pipe jäi ka tee peale



Peale mäge käisime poodides, mida me kartma hakkasime. Nimelt siin on iga nurga peal poed nagu surfhoused-BOARDER WORLD
- hullemad veel!! No ja see valik on lihtsalt üüratu! Kardame palgapäevi juba, mis siis et tööl veel ei käi :D







Pärast käisime Freestyle academy avamisel.Ehk siis siuke koht,kus on batuudid, rula sisepark, ja kolm sisehüpet või kuidas iganes seda ka ei kutsuta:D




Kahju lihtsalt, mis õnnega need sveitslased üle on valatud. Mis elu siin elatakse! Kas nad ikka ise ka teavad:D
Täna esineb siis Deftones Riders Palaces, kuhu meil kindel minek.


Me lihtsalt kardame enda elude pärast:D Ja ei saa siiani aru, miks me siin oleme:DD
Ja see on alles teine päev sveitsis.
Homseni! ;D